Hurm

Lendled mu kohal

su tiibade plagin

hurmab erutab mind

tasamaade tasast last

Sinus on hoogu sinus on jõudu

mu juurde laskud

oma tiivule võtad

mulle imelisi ilmu näitad

Hurma tagant ent irvitab hullus

pillad mind pilkases pimeduses

et kaose järel taas oma

tiibu mu kohal plagistada

Aga siis sa varised

murdunud tiib elutult su kõrval

usun usun su võimesse tõusta lennata veel

ent mu jalge ette sa oigama jääd

Teine

Teine

mitte esimene

roll täis tööd ja tõotusi

Kas siis nii vähe endast hoolin

ootejaama jään

tõmbetuule kätte

Kurbuse all

Kurbuse all kummargil

kõnnin kesk tähitut ööd

kauguses uluv koer

mu südamesoius soleerib

kaua teel – ei tea

kaua veel – pole aimu

kurbus hellalt hoiab mu südamesoovi

kiigutab tasa lahti ei lase

Kaugelt

Imetled mind kaugelt

kõrgele sead

teed enese imepisikeseks

kui ma suu avan

hirmud sa ja

tulistjalu paged

Lahku

Lahtunud lootuses

tallame neima naatidel

ja villime viha veini

Lähedased kaugenevad ja

armastajaist saavad jõhkurid

kes pigem tapavad kui lepivad

Kohtudes olime võõrad

lahkume kui võõrad