Kauneima leherüü paned üll
näitad oma värvi ja vürtsi
ent siis sa nutad
Nutad katkematult ja pikalt
sina ju tead kuidas pungad puhkesid kevadel
millise erutusega lehed sirgusid eluimes
nüüd on nende viimane vaatus
Aga näe kuidas nad katavad maa
selle vastu armus ja ihas liibudes
ei ei olnud mõttetu see puhkemine see sirgumine
see eneseand
