Esiletõstetud postitus

Raputatud mitte räsitud

2019-07-21

Hotell / Hotel

Taas üks uus hotell

taas üks puhkepaik meile

kes me aina elust läbi tõttame

kodune koht kõledal teel


Tule mu arm lebame voodil

langeme siidlinade embusse
 
nõrkeme kullake nõrkeme

joome veel sõõmu rõõmu

mis lahke saatus meil jagand


Paradiis – meie oma siin ja praegu

puhkepaik voodisiid pehme ihu

ja meie nagu me oleme



Yet another new hotel

yet another resting place for us

who keep rushing through our lives

a homely place on a desolate road


Come my love let us lie on the bed

let us fall into the embrace of silky sheets

let us melt, darling, melt

let us drink one more sip of joy

that kindly fate has granted us


Paradise - ours here and now

resting place bed-silk soft skin

      and us as we are
          



                                      

♥ Ernst Enno: Rändaja õhtulaul / Evening Song of a Rover

Ma kõnnin hallil lõpmata teel

kesk nurmi, täis valmivat vilja,

ma kõnnin ja kõnnin otsata teel,

ju lapsena teesid armastas meel -

teed laulavad õhtu hilja. 


Need teed, kuis on nad nii kõvad kui keed,

need otsata kutsuvad jooned, -

ma kõnnin ja kõnnin, teed kõvad kui keed,

nii hallid ja tolmused kõik need teed,

need rändaja eluhooned. 


Ju lapsena teesid armastas meel,

ju lapsena kuulda tee juttu -

ju lapsena kõndi armastas meel,

oma laulu nii laulda hallil teel,

kui polekski ilmas ruttu.
 

Tund hiline nüüd, laulab lõpmata -

meel igatseb tolmuta randa,

tund hiline, tee on kõva kui kee,

mind hoiab kui mõrsjaks enesele -

ei siiski saa pärale kanda. 


Ma kõnnin hallil lõpmata teel

kesk nurmi, täis valmivat vilja,
 
ma kõnnin ja kõnnin otsata teel,

kui teede laul, tee helisev meel,

ja kõik on õhtu nii hilja.

 




Treading an endless grey road

between the fields of ripening grain,

treading and treading on an endless road,

I was drawn to roads early on -

roads that sing late at night.


How hard these roads are, they are like chains,

these endless inviting lines -

treading and treading, these roads hard as chains,

so grey and dusty, all these roads,

 the living quarters of a rover. 


Early on my mind was drawn to roads,

early to listen to the roads speak,

early my mind was drawn to tread,

to sing my own song on a grey road,

as if there's no hurry.


The late hour sings endlessly -

my mind's longing for a shore without dust, 

the late hour, the road hard as a chain

keeps me as a bride for itself -

but it cannot take me there. 


Treading an endless grey road

between the fields of ripening crops,

treading and treading on an endless road;

the song of roads, the ring of roads

                                                                                                                 and everything is so late at night.


Translated by Airi Looman, edited by Les Wilson